Euroopa ligipääsetavuse akt: nõuded veebilehtedele ja e-poodidele

Euroopa Ligipääsetavuse Akt (ELA) on Euroopa Liidu direktiiv, mis seab nõuded teatud toodete ja teenuste paremale kättesaadavusele kõigile kasutajatele, sh erivajadustega inimestele ja eakatele. 2025. aasta juunis jõustuvad ka Eestis selle akti nõuded, mis mõjutavad paljusid veebilehti ja e-poode. Selles artiklis selgitame lihtsas keeles, mida ELA endast kujutab, kellele see kehtib, millised on peamised ligipääsetavuse nõuded, tähtajad, miks see oluline on ning millised on riskid nõuete eiramisel. Samuti anname praktilisi nõuandeid, kuidas oma veebilehe ligipääsetavust kontrollida ja parandada.

Mis on Euroopa Ligipääsetavuse Akt (ELA)?

Euroopa Ligipääsetavuse Akt (European Accessibility Act, EL direktiiv 2019/882) on 2019. aastal vastu võetud õigusakt, mille eesmärk on parandada ligipääsetavust Euroopa Liidus, ühtlustades nõudeid teatud toodetele ja teenustele. Lihtsamalt öeldes peab paljude igapäevaste digitaalsete ja elektroonsete teenuste kasutamine muutuma hõlpsamaks ka puuetega inimeste ja eakate jaoks. ELA on üle võetud ka Eesti seadustesse – 2022. aasta kevadel võeti vastu Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mis kohustab alates 28. juunist 2025 erinevate sektorite ettevõtteid tagama, et nende pakutavad teenused ja tooted on kasutatavad ka inimestele, kes ei näe, ei kuule, ei saa liikuda või kellel on muu erivajadus. Teisisõnu, ligipääsetavus peab muutuma uueks normaalsuseks nii veebilehtedel, mobiilirakendustes kui ka paljudes seadmetes.

Millised veebilehed ja e-poed peavad akti nõuetele vastama?

ELA nõuded ei laiene iga veebilehele, vaid peamiselt teatud valdkondade teenustele ja toodetele. Oluline on märkida, et mikroettevõtjatest teenusepakkujad (alla 10 töötaja ja aastakäive või -bilanss kuni 2 miljonit eurot) on üldjoontes seaduse nõuetest vabastatud. See tähendab, et väga väikesed ettevõtted ei pea juriidiliselt ELA nõudeid täitma. Samas on ka väikeettevõtetel soovitatav ligipääsetavust tõsiselt võtta, sest ligipääsetavam veeb annab parema kliendikogemuse ning toetab isegi veebilehe otsingumootorites leitavust (SEO).

Teenuste ja veebilehtede kategooriad, millele ELA nõuded kindlasti kehtivad, on:

• E-kaubanduse teenused: siia kuuluvad kõik internetipoed ja iseteenindusportaalid, kus müüakse tooteid või võimaldatakse teenuste tellimist/haldamist veebis. Näiteks kui müüd oma veebilehel tooteid või lubad kliendil ise enda andmeid hallata, peab see keskkond olema ligipääsetav.
• Finantsteenused: pangandus ja makseteenused – sh internetipangad, makselahendused, laenu- ja investeerimisplatvormid, virtuaalraha teenused jne. Kõik veebikeskkonnad, kus klient saab finantsteenuseid kasutada, peavad arvestama ligipääsetavuse nõuetega.
• Reisijateveo (transpordi) teenused: lennu-, bussi-, raudtee- ja laevareisijate teenustega seotud veebilehed ja rakendused. See hõlmab muu hulgas transpordiettevõtete kodulehti, mobiiliäppe, elektroonilisi pileteid ja piletimüügisüsteeme ning reisiinfot (nt sõiduplaanid, reaalajas ühistranspordi info, jaamahoidikute interaktiivsed ekraanid, iseteenindusterminalid jms). Kui Su ettevõte tegeleb reisijate transpordiga ja pakub neile digiteenuseid, peavad need teenused olema ligipääsetavad.
• Elektroonilise side teenused: siia alla kuuluvad näiteks telefoniteenused, mobiili- ja internetioperaatorite teenused ning hädaabikõnede süsteemid. Ka nende teenuste veebikeskkonnad ja rakendused peavad olema kasutatavad ka erivajadustega inimestele.
• Audiovisuaalmeedia teenused: näiteks televisiooni- ja voogedastusplatvormid (nt veebitelevisioon, videokeskkonnad). Kui pakud video- või audiopõhist teenust veebis, peab see olema ligipääsetav (sh rakendused nutiseadmetes).
• E-raamatud ning e-lugerid: e-raamatute müügi- või laenutuskeskkonnad ning e-raamatute lugemise tarkvara ja seadmestik. Näiteks kui müüd e-raamatuid või pakud e-raamatu rakendust, peab see vastama ligipääsetavuse nõuetele.
• Iseteenindusautomaadid ja -seadmed: mitmesugused füüsilised seadmed, mida tarbijad kasutavad iseseisvalt teenuse saamiseks. Näidetena piletiautomaadid, registreerimisautomaadid (nt lennujaamades check-in kioskid), pangaterminalid ja sularahaautomaadid, makseterminalid, interaktiivsed teleriboksid ja puldid, telefonid, tahvelarvutid ning isegi üldotstarbelised arvutid koos operatsioonisüsteemiga. Need peavad samuti vastama ligipääsetavuse põhimõtetele. (Kuigi käesolev artikkel keskendub veebilehtedele, tasub meeles pidada, et ligipääsetavusnõuded laienevad ka paljudele seadmetele.)

Kokkuvõtlikult – kui Sinu ettevõte tegeleb mõne ülaltoodud teenuse pakkumisega, tuleb tagada, et nii veebileht, e-pood kui ka mobiilirakendus vastaksid ligipääsetavuse standarditele. Avaliku sektori veebilehtedele kehtisid ligipääsetavusnõuded juba varem (Euroopa veebilehtede ligipääsetavuse direktiivi alusel), kuid ELA laieneb nüüd ka paljudele eraettevõtetele. Vaid mikroettevõtted on erandiks, kuid nemadki võiksid ligipääsetavust oma ärilise kasu eesmärgil kaaluda.

Peamised ligipääsetavuse nõuded veebilehtedele (WCAG standardid)

Ligipääsetavuse nõuded veebisisule põhinevad rahvusvahelistel standarditel, eeskätt WCAG juhistel (Web Content Accessibility Guidelines). WCAG on lahti kirjutatud hulga konkreetsete kriteeriumidena, mis jagunevad nelja põhimõtte alla: sisu peab olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel. Allpool toome mõningad olulisemad praktilised nõuded, mida kodulehe ja e-poe omanik peaks teadma:

• Veebilehe struktureeritus ja koodi semantika: Veebileht peab olema üles ehitatud loogiliselt ning kasutama korrektseid HTML-elemente, et ekraanilugejad (mida kasutavad pimedad ja vaegnägijad) suudaksid lehe sisu mõistlikult ette lugeda. Näiteks peavad olema kasutusel pealkirjad (H1, H2, jne) õiges hierarhias, menüüde ja sektsioonide tähistused arusaadavad ning piltidele lisatud tekstilised alternatiivid (alt-atribuut) kirjeldamaks, mis pildil on. Kui e-pood on hästi struktureeritud ja korrektse koodiga, saab ka pime kasutaja toodete info kätte ning navigeerida loogiliselt lehel ringi.
• Teksti ja visuaali tajutavus (värvid ja kontrast): Veebisisu peaks olema nähtav ja loetav ka vaegnägijatele või värvipimedatele. See tähendab, et tekst ja taust peavad olema piisava kontrastsusega, et halvema nägemisega inimene neid eristaks. Samuti ei tohi kriitiline info olla edastatud ainult värvi abil. Näiteks kui vormi täitmisel on kusagil viga, ei piisa ainult sellest, et veaväljad on punase raamiga – lisaks värvile peab olema ka tekstiline teade, mis selgitab, milline viga esines. Nii saab ka kasutaja, kes värve ei erista, aru, mida parandada.
• Kasutatavus klaviatuuriga: Kõiki veebilehe funktsioone peab saama kasutada ka ainult klaviatuuri abil, ilma hiirt kasutamata. Paljud kasutajad, kellel on motoorsed piirangud (nt käte värisemine haiguse tõttu) või kes on pimedad, navigeerivad veebis klaviatuuriga (kasutades tabeldusklahvi ehk Tab ja teisi klahve). Seega peavad nupud, lingid, menüüd jms olema fookusega esile tõstetavad ja läbi Tab-järjestuse kättesaadavad. Hea test on proovida enda veebilehel ringi liikuda üksnes klaviatuuri abil – kui mõnda olulist funktsiooni ei saa nii kasutada, on see ligipääsetavuse probleem.
• Audiovisuaalse sisu ligipääsetavus: Kui veebilehel on videosid või helifaile, peavad need olema varustatud alternatiividega neile, kes ei saa näha või kuulda. Näiteks videote puhul on subtiitrid või tekstiline transkriptsioon hädavajalik, et ka kuulmispuudega inimesed saaksid sisust aru. Audio-sisu puhul (nt taskuhääling) tuleks pakkuda tekstilist kokkuvõtet või tõmmist olulisemast infost.
• Selge ja arusaadav sisu: Ka sisu keel ja esitlusviis peaksid olema võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad. Lihtne keelekasutus, lühikesed lõigud, selged juhised ja ühesugused ikoonid/nupud aitavad ka kognitiivsete erivajadustega või lihtsalt vähem kogenud kasutajatel infot paremini omandada. See nõue pole küll rangelt mõõdetav nagu eelnevad, kuid on osa heast praktikast WCAG juhiste raames.

Lisaks neile üldpõhimõtetele on ELA rakendamiseks loodud detailne Euroopa harmoniseeritud standard EN 301 549, mis koondab konkreetseid ligipääsetavusnõudeid. Enamiku veebilehtede puhul tähendab see standard sisuliselt WCAG 2.1 taseme AA nõuete järgimist (see on ligipääsetavuse miinimumnõue eraettevõtete veebidele). Seega, kui Sinu koduleht vastab WCAG 2.1 AA edukriteeriumitele, on see heaks lähtepunktiks ELA nõuetele vastamisel. Tasub end kurssi viia nende kriteeriumitega ning veenduda, et veebilehel on kõik olulised aspektid kaetud.

Tähtajad: millal peab veeb ligipääsetav olema?

28. juuni 2025 on kuupäev, millest alates hakkavad Euroopa ligipääsetavuse akti nõuded kehtima. Praktikas tähendab see:

• Alates 28.06.2025 peavad kõik uued turule tulevad tooted ja osutatavad teenused vastama ligipääsetavuse nõuetele. Ehk kui Sa plaanid käivitada uue e-teenuse või e-poe 2025. aasta juulis või hiljem, peab see kohe algusest peale olema ligipääsetav. Samuti kui olemasolev teenus jätkub pärast seda kuupäeva, peab see vastama nõuetele.
• Olemasolevad lepingud ja süsteemid: Kui teenuse osutamise leping kliendiga on sõlmitud enne 28.06.2025 ja selles lepingus polnud ligipääsetavuse tingimusi, tohib seda teenust osutada üleminekuaja raames kuni 28. juunini 2030. Näiteks kui Sul on pikaajaline leping e-teenuse pakkumiseks, saab seda erandkorras mõnda aega jätkata, kuid hiljemalt 2030 tuleb teenus viia vastavusse nõuetega.
• Füüsilised iseteenindusseadmed: Makseterminale, piletiautomaate, check-in kioskeid, sularahaautomaate jmt, mis on võetud kasutusele enne 28.06.2025 ja mis ei vasta ligipääsetavuse nõuetele, tohib samuti kasutada kuni 28. juunini 2035. See annab ettevõtetele pikema üleminekuaja füüsiliste seadmete väljavahetamiseks või uuendamiseks.
• Vana sisu erandid: Hea uudis on see, et tagantjärele ei pea hakkama muutma kogu vana sisu täielikult ligipääsetavaks. Näiteks heli- või videofailid, mis on avaldatud enne 28.06.2025, ei pea tingimata vastama uutele nõuetele. Samuti ei nõuta ligipääsetavuse tagamist veebilehe või mobiiliäpi sisule, mida pärast 28.06.2025 enam ei uuendata (ehk arhiivitud materjalidele). NB! Siiski, kui plaanid vanu materjale edaspidi uuesti kasutada või esile tõsta, on mõistlik ka need võimalusel ligipääsetavaks teha.

Kokkuvõttes peaks 2025. aasta juuniks ettevõtted, keda seadus puudutab, oma veebilehed ja e-teenused üle vaatama ja vajalikud muudatused tehtud saama. Juba praegu (2024. ja 2025. aasta jooksul) on mõistlik alustada, sest suuremate süsteemide ümbertegemine võtab aega. Varajane tegutsemine aitab vältida viimase hetke kiirustamist ning võimalikku hõredat IT-spetsialistide turgu vahetult enne tähtaega.

Miks on ligipääsetavus oluline?

Ligipääsetavus on tähtis nii juriidiliselt kui ka äriliselt. Esiteks, see on seadusest tulenev kohustus – 2025. aasta suvest peavad nõuded olema täidetud ja nende eiramine võib tuua kaasa reaalseid sanktsioone. Teiseks aga on ligipääsetavuse parandamine mõistlik ka puhtalt kasutajakogemuse ja ettevõtte maine seisukohalt.

Juriidilisest vaatenurgast on oluline nõudeid täita, sest riik kontrollib nende järgimist. Eestis teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kellel on õigus ligipääsetavusnõuetele mitte vastava teenuse pakkumisel määrata ettevõttele rahatrahv kuni 20 000 eurot. Nõuete rikkumine võib tuua kaasa ettekirjutusi, sunniraha ja halvimal juhul ka teenuse pakkumise keelu, kuni puudused on kõrvaldatud. Seega on seaduse järgimine ettevõtte jaoks vältimatu, et vältida rahalisi kahjusid ja juriidilisi probleeme.

Kasutajakogemuse vaatenurgast avab ligipääsetavus aga uksi palju laiemale kasutajaskonnale. Eestis on üle 150 000 inimese, kellel on mõni puue või erivajadus – see on tohutu hulk potentsiaalseid kliente. Kui Sinu e-pood või veebiteenus on ligipääsetav, saavad seda kasutada ka need inimesed, kes muidu võib-olla konkureeriva ettevõtte juurest tühjade kätega lahkuksid. Hea ligipääsetavus parandab üldist kasutajakogemust kõigi jaoks – tihti muudab see veebilehe struktuuri selgemaks ja navigeerimise lihtsamaks ka täiesti tavalisele kasutajale. Samuti võib see tuua ärilist kasu: paremini ligipääsetav veeb on otsingumootoritele arusaadavam ja seetõttu võib tõsta Sinu veebilehe nähtavust Google’i otsingutulemustes. Lisaks näitab ligipääsetavuse eest hoolitsemine, et ettevõte väärtustab võrdset kohtlemist ja kaasavat ühiskonda – see on hea mainekujunduslik aspekt, mis muutub üha olulisemaks. Kokkuvõttes ei ole ligipääsetavus lihtsalt tülikas kohustus, vaid võimalus parandada kliendikogemust, võita uusi kliente ning eristuda konkurentidest positiivselt.

Mis juhtub, kui veebileht ei vasta nõuetele? (sanktsioonid ja riskid)

Nagu eelpool mainitud, on peamine otsene sanktsioon rahatrahv. TTJA järelevalve käigus, kui ilmneb, et Sinu pakutav teenus (näiteks e-pood või muu digitaalne teenus) ei vasta ligipääsetavusnõuetele, antakse tõenäoliselt esmalt aega puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõte aga koostööd ei tee või jämedalt eirab nõudeid, võib TTJA määrata trahvi – seaduse järgi kuni 20 000 € iga rikkumise eest. Suuremate või jätkuvate rikkumiste korral võivad trahvid korduda või lisanduda sunniraha, mis motiveerib nõudeid täitma. Seega võib nõuete eiramine minna päris kulukaks.

Rahalisest karistusest hoolimata tasub arvestada ka teiste riskidega. Üha teadlikumad kasutajad (ja ka konkurendid) võivad tähelepanu juhtida ligipääsmatule veebilehele. See võib tähendada avalikku kriitikat meedias või sotsiaalmeedias, mis kahjustab ettevõtte mainet ja usaldusväärsust. Halvimal juhul võib mõni klient esitada kaebuse või isegi hagi diskrimineerimise pärast, kui ta tunneb, et on ebavõrdselt koheldud teenuse ligipääsmatuse tõttu (nt puudega inimene ei saa e-poest osta, kuigi teised saavad). Kuigi Eestis pole sellised kohtuasjad veel tavapärased, liigub maailm sinnapoole, et digitaalsed õigused on samuti inimõiguste küsimus.

Kokkuvõte: nõuete eiramine toob kaasa otsesed riskid (trahvid, ettekirjutused) ja kaudsed riskid (klientide rahulolematus, mainekahju, võimalik õiguslik vastutus klientide ees). Seetõttu on mõistlik võtta ligipääsetavust tõsiselt ning ennetada probleeme enne, kui need karistusmeetmeteni jõuavad.

Kuidas kontrollida ja parandada oma veebilehe ligipääsetavust?

Ligipääsetavuse tagamine võib tunduda esialgu keeruline, kuid praktilise plaani abil saab samm-sammult oma veebilehe vastavusse viia. Siin on mõned soovitused, kuidas alustada ja edasi tegutseda:

1. Tutvu ligipääsetavuse juhistega: Alustuseks tee endale selgeks põhilised standardid ja nõuded. Heaks lähtepunktiks on WCAG juhised (veebisisu ligipääsetavuse juhised), mis annavad ülevaate parimatest praktikatest veebide jaoks. Samuti uuri läbi peamised punktid Eesti Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest ning vajadusel ka EL direktiivist 2019/882, et mõista juriidilist tausta. Eesmärk on aru saada, mida täpselt tähendab “ligipääsetav” Sinu veebilehe kontekstis (nt millised elemendid võivad praegu takistada erivajadustega kasutajaid).
2. Kaardista oma veebilehe olukord: Järgmise sammuna vaata kriitiliselt üle oma veebileht või e-pood. Võid kasutada tasuta automaatseid tööriistu nagu Lighthouse (Chrome’i arendajate tööriistades) või WAVE plugin, mis leiavad levinumaid ligipääsetavusvigu (näiteks puuduvad pildikirjeldused, kontrastivead, puuduva nimetusega nupud jms). Samas tea, et automaatsed tööriistad ei tuvasta kõiki probleeme. Seetõttu proovi ka ise lehte kasutada erinevatest vaatenurkadest – katseta klaviatuuriga navigeerimist, lülita brauseris välja piltide kuvamine, suurenda teksti suurust, proovi mõnda ekraanilugemise tarkvara (nt NVDA või VoiceOver). Selline manuaalne testimine aitab leida kitsaskohti, mida robot ei oska märgata.
3. Kaasake erivajadustega kasutajaid testimisse: Kõige väärtuslikuma tagasiside saad, kui lased oma veebilehte proovida inimestel, kellel on erinevad erivajadused. Näiteks pime kasutaja, kuulmispuudega kasutaja, värvipime kasutaja – igaüks neist võib avastada probleeme, mis tavalisele arendajale silma ei paista. Ligipääsetavuse testimine sihtgrupi esindajatega on väga soovitatav, sest seaduse nõuete mõistmisest üksi ei piisa – reaalsed kasutajad näitavad kätte, kus on kasutuskogemuse kitsaskohad. Kui Sul endal pole võimalik selliseid teste korraldada, kaalu professionaalsete testijate või organisatsioonide abi kasutamist.
4. Tee vajalikud parandused: Testimise tulemusena tekib nimekiri probleemidest, mis vajavad lahendamist. Prioriseeri need – kriitilised vead (mis takistavad mõnel kasutajal üldse lehte kasutada) esimesena, vähem kriitilised hiljem. Paranduste tegemisel pea meeles WCAG põhimõtteid. Mõnikord on lahendused lihtsad (nt lisad puuduva alt-teksti pildile või parandad värvivalikut), mõnikord aga võib vaja minna suuremat ümberkorraldust (nt navigeerimisstruktuuri muutmine või uue videopleieri kasutuselevõtt, mis toetab subtiitreid). Kui Sul endal puudub tehniline oskus, tööta koos oma veebiarendajaga või telli teenuselt vajalikud uuendused. Oluline on juhtida tähelepanu ligipääsetavusele ka disaineritele ja sisuloojatele – see on meeskonnatöö, et veeb lõpuks vastaks nõuetele.
5. Võta vajadusel appi ekspert või telli audit: Kui tundub, et oma jõududega on raske kõiki nüansse läbi käia, tasub kaaluda ligipääsetavuse auditi tellimist spetsialistidelt. Professionaalne audit annab süsteemse ülevaate, mil määral Sinu veebileht praegu nõuetele vastab, ning toob välja konkreetsed vead koos soovitustega parandusteks. Audit on hea “teine arvamus” ka siis, kui oled ise juba parendusi teinud – ekspert võib leida midagi olulist, mis kahe silma vahele jäi. Pärast auditi tulemuste põhjal paranduste elluviimist võid suhteliselt kindel olla, et Su veeb on ELA nõuetega kooskõlas.
6. Jätka järjepidevat hooldust: Ligipääsetavus ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess. Veebilehte tuleb iga uuenduse ja muudatuse korral vaadata ka ligipääsetavuse pilguga. Koolita oma sisu haldavaid töötajaid (nt kuidas lisada pilte nii, et alt-tekst oleks olemas ja asjakohane, või kuidas kirjutada arusaadavat teksti). Hoia end kursis uuenevate standardite ja parimate praktikatega. Kui võtad ligipääsetavuse osaks oma tavasisest protsessist (olgu see siis tootekujundus, arendus või sisuloome), on edaspidi tunduvalt lihtsam nõuetele vastavust säilitada.

Kokkuvõtteks: Euroopa ligipääsetavuse akt toob kaasa olulisi muudatusi, mis puudutavad ka Eesti ettevõtete veebilehti ja e-poode. Kuigi nõuete järgimine võib alguses tunduda keeruline, on see tegelikult investeering paremasse veebikvaliteeti ja laiemasse kliendibaasi. Alusta juba täna oma veebilehe ligipääsetavuse hindamist ja parendamist – nii jõuad õigeaegselt 2025. aasta tähtajaks valmis ning väldid kiirustamist või sanktsioone. Ligipääsetavus pole ainult seaduse nõue, vaid ka võimalus pakkuda kõigile võrdne ja meeldiv digikogemus.